Otse põhisisu juurde

Parimad raamatud 2020: Kriminaal- ja põnevusromaanid

Christoffer Carlsson „Oomen“
Lea soovitab:
Christoffer Carlssoni „Oomen“ on natuke teistmoodi kriminull, kus on olemas kuritegu ja selle
lahendamine, kuid keskendutud on inimestele, kes sellest kuriteost puudutatud saavad ja kuidas see nende edasist elu määrab. Tegevus on jagatud kolme ajaperioodi ning algab 1994. aastaga, noore Lovisa hukkumisega. Süüdlasena peetakse kinni tema poiss-sõber Edvard Christensson ja kuigi too oma süüd eitab, saadetakse ta eluks ajaks vanglasse. Edvardi õepoeg Isak on tollal kaheksaaastane, oma onusse sügavalt kiindunud väike poiss, kelle ellu lööb see mitte ainult suure augu vaid nüüd on ta kohalike poolt ka ära märgitud kui „sellest perekonnast“ ja noormees hakkab ka endas hirmuga avastama märke vägivaldsele käitumisele. Edvardi surm vanglas saab tema allakäigu alguseks, ta ei hooli enam millestki. Kohalikul politseinikul Vidaril, kellele jäi au kuritegu lahendada, on hakanud vahepeal tekkima kõhklused ja üheksa aastat peale traagilisi sündmusi sunnivad need Vidarit asja uuesti käsile võtma. See ei meeldi aga juhtkonnale, kelle jaoks on kuritegu lahendatud ja lahkhelid sunnivad Vidarit armastatud tööst loobuma. Ka tema elu hakkab üle kivide ja kändude käima. Aastal 2017 on Isak oma elu jälle joone peale saanud ja valmistub isaks saama, kuid ühel päeval ta kaob ja Vidar asub teda otsima. Selle käigus hakkab endisele politseinikule üha selgemaks saama, mis tegelikult sellel 1994. aasta novembriööl juhtus.

 

Robert Bryndza "Nine Elmsi mõrvar"
Kaiele meeldis:
Bryndza varasem krimisari mulle väga meeldis, seega uue sarja esimene osa oli kohustuslik lugemine. Tegemist on eradetektiiv Kate Marshalli põnevikuga. Endine politseiuurija Kate töötab ülikoolis kriminoloogia õppejõuna. Aastaid tagasi noore uurijana tabas ta sarimõrvari, kes tappis võikal moel noori tüdrukuid, kuid selle käigus oleks naine ise peaaegu surma saanud. Viisteist aastat hiljem ilmub välja jäljendaja, kes hakkab Nine Elmsi mõrvariks kutsutud sarimõrvari veretöid kopeerima. Kate satub asja uurima seetõttu, et ühe varasemalt kaduma jäänud tüdruku vanemad paluvad tema abi selgitamaks välja tütre kadumise võimaliku seotuse kohta Nine Elmsi mõrvariga. Loomulikult satuvad nii Kate kui ka tema poeg Jake surmaohtu. Kui raamatusari jätkub, siis kindlasti loen Kate Marshalli tegemistest edasi.



Laura Marshall „Kolm väikest valet“
Tiina K. soovitab:
Teismelise Elleni naabrusse kolib pere, kes oma boheemlasliku erinevusega tüdrukut lummab. Ellenist ning naabrite kasutütrest Sashast saavad suured sõbrannad. Idülli purustab perepoja süüdi mõistmine vägistamises. Tüdrukute suhe perega katkeb, omavahel ollakse Londonis korterit jagades südamesõbrad veel kümme aastat hiljemgi. Ühel päeval Sasha kaob ning olukord muutub pingeliseks.
Tegemist on korraliku psühholoogilise põnevikuga. Asjad pole alati nii nagu nad tunduvad, ning paar valet mõjutavad saatusi ning löövad segi kõik kaardid. Lugu on jutustatud läbi eri tegelaste silmade ning vaheldumisi minevikus ja olevikus. Ning nagu ikka – tõde selgub lõpus.

 

Lars Kepler „Peegelmees”
Iivi luges:
Joona Linna sarja kaheksas raamat.
Lars Kepleri pseudonüümi taga on Rootsi kirjanikud Alexander Ahndoril ja Alecandra Coelho Ahndoril. Nende Joona Linna sari on ülimenukas kõikjal maailmas, Rootsis on nad viimase 10 aasta kõige müüvaim autor.
Ütleksin, et Joona Linna sarja raamatud on krimikirjanduse austajatele maiuspalad. Julmad, kohati lausa räiged aga samas nii põnevad, et käest ära panna ei raatsi.

Kaili soovitus:
Joona Linna sarja kaheksas raamat on oma tuntud headuses – põnev lugu, ettearvamatud pöörded ja sümpaatne peategelane. Lugu ei soovita nõrganärvilistele, sest raamatus aset leidvad kuritegusid võiks kirjeldada ka sõnadega "sadism", "piinamine" ja "psühhoterror". 


Lucy Foley “Jahiseltskond”

Liina raamatusoovitus:
Sõpruskond on otsustanud uue aasta vastu võtta ürgsel Põhja-Šoti mägismaal asuvas jahilossis. See on eksklusiivne ja kallis koht, kus viibimist võimaldatakse vaid neljale seltskonnale aastas. Traditsioon, uue aasta saabumist koos tähistada, sai alguse kümme aastat tagasi, mil nad veel tudengid olid. Sedapuhku on väljasõidu korraldajaks Emma.
Lumetorm lõikab jahilossi muust maailmast ära ja seltskond jääb majakesse lõksu, sest ilm muutub lausa “eluohtlikuks”. Raamat saab alguse olevikus, 2. jaanuaril, mil üks jahiseltskonna hulgast leitakse surnuna. Keegi ei tea, kas see oli õnnetus või on kusagil mõrvar. Järgnevad peatükid heidavad vaheldumisi valgust möödanikus juhtunule ja hetkeolukorrale. Lugu jutustavad kordamööda sõpruskonna liikmed Emma, Katie ja Miranda ning jahilossi personali hulka kuuluvad Doug ja Heather. Ilmsiks tuleb keerulisi suhteid ja varjatud saladusi.
Selle raamatu lugemiseks ei pea olema kirglik krimisõber, aga põnevust jagub sellegipoolest.


Kristina Ohlsson „Tuhkatriinud“
Kaili soovitab soojalt:
Varem on eesti keelde tõlgitud pigem autori noorteraamatuid, kuigi täiskasvanutele suunatud kriminaalromaane on tal ilmunud üksjagu (ja meie raamatukogus ka inglisekeelsetena saadaval).

Loo keskmes on 6-aastase tüdruku kadumine, mida hakkavad uurima kogenud politseikomissar Alex Recht, kriminaalinspektor Peder Rydh ja kriminoloog Frederika Bergman. Nagu elus ikka, tuleb uurijatel keerulise juurdluse kõrval hakkama saada ka isikliku elu väljakutsete ja probleemidega. Aeg tiksub, surve kasvab ning kurjategija näib alati olevat uurijatest sammukese ees… 

Põnev ja tempokas lugu ning ootan väga Frederika Bergmani sarja järgmiste osade eestikeelseid tõlkeid.

Raamatust saab lugeda ka Leigi postitusest


Catherine Ryan Howard „Valetaja tüdruk“
Lea lugemissoovitus:
Alison Smith on juba kümme aastat olnud Iirimaalt eemal kui tema uksele koputavad politseinikud kodumaalt. See viib Alisoni tagasi aega, mil ta oli Dublini elitaarse St. Jonn`si kolledži esimese kursuse tudeng ning nägusa Will Hurley tüdruksõber. Viimane on eluks ajaks süüdi mõistetud mitme tüdruku tapmises ja kanalisse uputamises ning üks ohver oli ka Alisoni sõbranna.
Vastumeelselt asub Alison politseile appi, kuna toime on pandud uued mõrvad ja tal tuleb oma kunagise armastatuga uuesti silmitsi seista, et aidata asjasse selgust tuua. Kümne-aasta tagused sündmused hakkavadki uuesti lahti rulluma, kuid Willi süü tundub selles aina vähenevat. Kuna Alison tunneb endal vastutust Willi kahtlusaluseks saamisel, üritab ta nüüd anda oma panust, et tegelik mõrvar üles leida.

 

Jørn Lier Horst "Salatuba"
Kaili soovitab lugeda:

Kelle jaoks Lars Kelperi raamatud pisut liiga karmid on, siis julgen soovitada just Horsti krimkasid, kus peategelaseks on politseiinspektor William Wistling.
Silmapaistva poliitiku surma järel leitakse tema suvilast suur hulk valuutat, mis Norra kroonides on lausa 80 miljonit. Kust raha pärines ja kes sellest veel teadis? Kes ja miks süütas suvila enne, kui politseinikud jõuavad maja põhjalikumalt läbi otsida? Uurimist asub juhtima William Wistling.

 

 

Alex North „Sosinamees”
Iivi soovitab:
Krimipõnevik, kus peategelaseks on Tom Kennedy ja tema poeg Jake. Peale naise surma otsustavad nad kolida uude majja. Mida kauem nad majas viibivad, seda kõhedam seal neile tundub. Ootamatult kaob üks väike poiss. Ka kakskümmend aastat tagasi kadus mitu last, keda Sosinamees olevat öhe meelitanud. Kas tõesti oli Sosinamehel paariline?



Ruth Ware "Üks teise järel"
Kaie soovitab:
Kui põnevikud meeldivad, siis Ware raamatud on minu meelest üsna kindla peale minek. Võiks öelda, et filmilikud raamatud, mis haaravad endasse. Viimane romaan "Üks teise järel" viib lugeja Prantsusmaa suusakuurortis asuvasse luksuslikku suusamajja. Tegelasteks on Londoni idufirma Snoop omanikud ja töötajad ning suusamaja personal, mille moodustavad perenaine Erin ja kokk Danny. Seltskond on seega kirju ja igaühel on oma minevikusaladused. Nagu ka pealkirjast võib järeldada, siis hakkavad inimesed ükshaaval surema. Kuna grupp on lumelaviini tõttu muust maailmast  eraldatud, siis süüdlane on keegi endi seast... See aga paneb kõik kahtlustama kõiki.

Põnevik meeldis ka Liinale:
Teadagi ei vaja Ruth Ware nimi enam reklaami. Temalt hiljaaegu ilmunud põnevikust kuuldes, teadsin kohe, et soovin seda lugeda. Raamatu tegevus leiab aset Prantsuse Alpides asuvas suusakuurortis. Sealses puhkemajas toimub modernse, saja miljoni kasutajaga Snoopi-nimelise tehnoloogiafirma nädalane suusapuhkus, mis hõlmab koosolekuid, suusatamist, lõbutsemist. Kui üks aktsionäridest tuleb lagedale firma väljaostu plaaniga, muutub olukord pingeliseks. Peagi seistakse fakti ees, et üks snooperitest ei jõua enne lumelaviini majja tagasi.
Mida see snoop siis endast kujutab? Snoop on muusikaäpp, mis laseb inimeste järel luurata. Sinu muusikakuulamine saab avalikuks ja ise kuuled, mida nuhitavad praegusel hetkel kuulavad.
Raamatu sündmustik antakse edasi kahe osalise, puhkemaja perenaise Erini ja endise snooperi Lizi silmade läbi. Vaatamata sellele, et raamatu algusosas on pikalt tutvustatud tegelasi ja sündmustik tundub venivat, kruvib autor järjekindlalt pinevust ja finiš on suurepärane. Käesolevas raamatus ja Ware eelmises eesti keeles ilmunud põnevikus "Luku taga" annab lisaväärtust tänapäevase tehnoloogia sissetoomine. Raamatus "Luku taga" leiab peategelane ennast moodsas nutimajas ja praeguses loos on nuhkimisäpp. Muidu mõjuvad tema põnevikud pigem veidi vanamoodsalt. Seega võib neid raamatuid vabalt ka noortele soovitada.

 

Guillaume Musso „Tütarlaps ja öö“
Kaili soovitab veel:
Minu lugemisalaual olid lõppenud aastal enamasti kriminaalromaanid, kuna selles žanris ilmus möödunud aastal palju põnevat.
Veel üks huvitav leid lõppenud aastast, mida olen varem ka blogis tutvustanud.

Raamatu kohta saab lugeda siit



Ruth Rendell "Kivist kohtunik"

Leelo arvamus elust ja loetud raamatutest:

Välisilukirjandusest jäid meelde: Ruth Ware "Üks teise järel" ja Ruth Rendell  "Kivist kohtunik". Esimeses tappis kolleeg kaastöötajad sellepärast, et ei julenud nendega suhelda, oli nö madalamast liigast.
Teises tappis teenijanna Eunice Parchman Coverdale`i pere sellepärast, et ta ei osanud lugeda ega kirjutada, oli nö madalamast liigast.
Patricia Highsmith "Sügav vesi" - mees katsub olla lõputult mõistev, kuid enda allasurumine viib lõpuks plahvatuseni.
Penelope Lively “Foto” meestegelane ajab oma liigse juurdlemisega tühja taga.
Ikka ja jälle: inimesed, rääkige üksteisega, ärge ehitage oma peas tondilosse. Väitluskunst, sõnaseadmisoskus, eneseväljendusjulgus tahavad maast-madalast arendamist.

Kommentaarid