Lehed

17.4.18

Toomas Valter Huik "Katkenud lapsepõlv"

Toomas-Valter Huik kolis Rakverre üheaastasena, 1932.aastal, kui tema isa, kirurg Valter Huik, sai Vene tänaval asunud vastvalminud linnahaigla juhataja koha. Käbi ei kuku kännust kaugele- juba viiesena ajalehti lugeva ja igale poole kaasa võtmise tõttu kiirelt areneva poisikese mälestusi saame nüüd lausa raamatust lugeda.
Võsul suvitamas käies satuti peale, kui piirivalve mootorpaat salapiiritusevedajate oma taga ajas.
Rakvere Saksa Gümnaasiumi heategevuslikul koolipeol tehti 1939.aastal Hitleri propagandat, koolipoisid laulsid ja igal võimalikul juhul kargasid heil-tervitusega püsti. Ka Rakveres tõstis pead esialgu illegaalne Eestimaa Kommunistlik Partei ja propaganda tulemusel pääses viimastel vabadel Riigikogu valimistel Rakvere ringkonnast 1940.aastal volikokku tundmatu Tallinna laevalossija Voldemar Jaanus. Välja jäi näiteks linnapea Aviksoo. „Mina mäletan Heinrich Aviksood kui reibast rõõmsameelset vanahärrat. Kevadeti ja sügiseti nägin teda mõnikord linna vahel jalgratast sõtkumas, kaabu peas, tume ülikond seljas, parem püksisäär alt klambriga kinni ja vihmamantlikomps igaks juhuks pakiraamil. Just tema eestvõttel, nagu Virumaa Teatajas kirjutati, oli Rakvere tähtsamate tänavate munakivise sõidutee kummassegi serva rajatud kitsas asfaltriba ratturite tarbeks.”
16.juunil 1940 oli Nõukogude valitsus esitanud Eesti valitsusele nõudmisi, mille täitmiseks ületasid juba 17.juuni hommikul Punaarmee üksused eesti piiri. 18.juuni hommikul liikus läbi Rakvere soomusmasinate lõputu kolonn, võeti üle Kaitseliidu Viru maleva hoone Pikk tänav 15 ja hotell Du Nord Pikk tänav 2, linnas rõkkas rivikorras marssivate punaväelaste laul. Rahvaaias korraldati valitsusevastane miiting ja kohalikud punased proovisid punalippu heisata.
Uus riigivõim käskis koolis käia elukohale lähemal ja nii pidi Toomas Tartu tänava 2.algkoolist kolmandasse klassi minema Tööstuse tänava 1.algkooli. Huvitav on ülevaade õpilaste ja õpetajate kohanemisest nõukogude korraga. Küüditamine, pommivarjendites istumine, langenud vedelemas lahingupaikades, hirm, mis lapsed lapsepõlvest ilma jättis.
Kohtumised Konstantin Pätsiga Tallinnas, Otto Strandmaniga Rakveres, vene kirjaniku Vsevolod Višnevskiga Kloodi mõisas sõjapaos olles, Saksa ohvitseridega 1944.aastal Laatre lennuväebaasis, kui poisikesed salaja end sõjaväkke pakkumas käisid. Kui Rakverest sakslaste taganemislahingutes jälle pommitamislaine üle käis, sai tabamuse ka Toomase kodu Posti tänav 4a ja perekond jätkas oma elu juba Tallinnas.
Kokkuvõttes üks ladus raamat: ninatarga poisi seiklused ja tähelepanekud on leebe mõistvusega vormistatud hiljem tõlgina töötanud autori poolt ajastu kroonikaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar