Lehed

4.4.18

Heiki Pärdi “Eesti argielu : teekond moodsasse maailma”

Sellest, kuidas minevikus igapäevast elu elati, on praegused teadmised üpris kasinad. Niisugused “ebaviisakad” teemad nagu isiklik hügieen, lauakombed, eluruumide korrashoid ja loomulike vajaduste rahuldamine on paraku jäänud Eesti etnoloogia uurimisalast välja. Selle tühimiku täidab etnoloogi ja kultuuriajaloolase Heiki Pärdi raamat, mis viib meid kurssi eesti küla olmekultuuriga 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. 

Elulaad, mis praegusel ajal tundub uskumatu ja hämmastav, oli tollal nii Eestis kui ka kogu läänemaailmas iseenesestmõistetav ja paremat ei osatud tahtagi. Eestlase teekonda kasimata talurahvast moodsaks ja klanitud eurooplaseks on kirjeldatud huvitavalt ja toodud rohkelt allikmaterjali. 

Tähelepanekuid maarahva olmest ja kommetest: 

Käterätik oli tundmata asi. “Silmanarts”, s.o enamiste mõni katkine särk või mõni muu kulunud riidetükk täitis seda ülesannet. Nagu sagedaste kogu pere ühe veega silmi pesi, nõnda oli ka üks ja seesama narts ühiselt tarvitada”

Lapsed – neid ei kasvatata – need kasvavad ise. Ainult tarvis neid niipalju aidata, et jalgadele tõuseks ja siis läheb laps juba iseseisvalt ellu:”

Varasemal ajal ei teatud eriti, kui vanad nad on või millal sünnipäev on.”

Ehted igapäevaelus oli selge alpus – neid võis kanda ainult pidulikel juhtudel. Minkimine oli samuti edevus ja seda tehti üldiselt vähe.”

Nägu ei pesta iga päev ja suur jagu pesevad ainult pühapäeva hommikul nägu.”

Naabrinaine pesi ennast üleni ainult kaks korda aastas: jaanipäevaks ja jõuludeks.”

Hammaste eest hoolitsetakse vähe. Suud loputatakse saunas käies, hambaid puhastavad pürsti ja pulbriga noored inimesed siis, kui on kiriku ehk pidule minek ehk on ööhulukumine ees.”

Eluruumide mustust peeti loomulikuks asjaks ja maaelu paratamatuseks, puhtad olid tavaliselt jõukamad talud ja käsitööliste kodud. Elamutes puudusid elementaarsed mugavused, magati mitmekesi ühes voodis, söödi ja joodi ühest anumast. Käimlad olid haruldased ja häbiväärseks ei peetud loomulike vajaduste rahuldamist teiste inimeste silme all. 

Muutused Eesti argielus on olnud märkimisväärselt suured ja tasuks hinnata seda, mis meil käesoleval ajajärgul olemas on.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar