Lehed

8.3.18

PARIMAD RAAMATUD 2017: ERIALAKIRJANDUS



Raamatukogutöötajate poolt mullu loetud aimekirjanduse valdkonda liigituvatest raamatutest said enam hääli Jesper Parve  kirjutatud ja eneseabiõpikuna reklaamitud "Mees. Otse ja ausalt" ning Heiki Pärdi „Eesti argielu : teekond moodsasse maailma”.
Huvipakkuvaid raamatuid leidub antud valikus teisigi ning allpool kirja pandud hinnanguid võib lugemisvalikutel julgesti arvestada.

ERIALAKIRJANDUS


Heiki Pärdi „Eesti argielu : teekond moodsasse maailma”
"Raamat annab põhjaliku ülevaate seni väheräägitud Eesti olmekultuurist 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Elulaad, mis praegusel ajal tundub uskumatu ja hämmastav, oli tollal nii Eestis kui ka kogu läänemaailmas iseenesestmõistetav ja paremat ei osatud tahtagi. Eestlase teekonda kasimata talurahvast moodsaks ja klanitud eurooplaseks on kirjeldatud huvitavalt ja toodud rohkelt allikmaterjali." 

"Heiki Pärdi raamat räägib ju väga tavalisest teemast – eestlaste igapäevaelust. Siiski tuleb välja, et 20. sajandi alguses olid eestlaste tõekspidamised kodu koristamisest ja iseenda pesemisest ikka vägagi erinevad sellest, mida me praegu normaalseks peame. Tundub üllatav ja ehk uskumatugi, paneb pead vangutama, vanavanemate elule teistmoodi vaatama… Igal juhul silmaringi avardav lugemine. Tekst on ladus ja fotomaterjal ilmekas! "


Jesper Parve „Mees : otse ja ausalt : vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu“
"Ühe tõelise eesti mehe poolt kirjutatud eneseabi raamat eesti mehele, mida loevad tegelikult eesti naised, nii et äkki ikka otsapidi jõuab midagi meesteni ka, kuigi nad ise ei loe, siis vähemalt tsiteerivad naised kodus: „Aga Jesper Parve kirjutas, selle kohta nii…“ Üdini aus, kohati šokeeriv, kuid ladus lugemine eneseotsingutest ja eneseleidmisest, väärtustest ja väärtuste ümberhindamisest, naistest, perekonnast, lastest, tööst ja sellest kui tähtis on mehe jaoks sõpradega õlle joomine. Enne selle raamatu kallale asumist võiks läbi lugeda eelloo ehk „Minu Bali“."

"Endise profikorvpalluri aus enesesse vaatamine. Mis teeb mehest mehe – ühiskonna ootus ja mees ise – kas seal on võimalik kompromissi leida. Autor vaatleb erinevaid teemasid mehe elus. Mida saab veel muuta ja millega tuleb leppida. Autor kutsub üles leidma oma tõe ja teiste arvamuse kahtluse alla seadma. Mees peab teadma, mida teeb ja tahab. Sisu ja vägi mehena tulevad kogemustest ning kogemused eksimustest. Oluline on iseendaga läbi saamine, siis oled alati heas seltskonnas. Huvitav ja head nalja pakkuv lugemine nii meestele kui naistele. Aitab üksteist mõista ja nn.veidrustest aru saada."
 

Voldemar Kuslap „Jalutuskäigud Eesti kalmistutel”
"Kõige lemmikum oli Voldemar Kuslap „Jalutuskäigud Eesti kalmistutel”. Selle ostan ma kindlasti ka endale ja selline raamat võiks olla kõigi Eesti kalmistute kohta: fotod hauast ja info inimese kohta ning üsna suur kalmistu kaart, kuhu ma kannaksin kindlasti kõik oma tuttavad surnud."





Hendrik Relve „Kiviaja puudutus“
"Selle raamatu puhul julgen küll öelda, et kohe igat lehekülge oli põnev lugeda ja raamat sai läbi liiga kiiresti. Raamat sisaldab ka rohkelt suurepäraseid fotosid retkelt Lääne-Paapua loodusrahva (korowaide) juurde. Hämmastav oli lugeda, et veel nii ehedat ja loodusega harmoonias elavat rahvast olemas on. Loodan väga, et tsivilisatsioon ei jõua veel niipea nendeni." 






 


Marika, Mägi „Viikingiaegne Eesti: Maa, Asjad ja inimesed ajastu risttuules”
"Raamat viikingitest on alati huvitav. Aga sellele raamatule annavad lisaväärtuse lühikesed ilukirjanduslikud vahejutud, kus autor kirjutab viikingiaegsete inimeste mõtetest ja tunnetest. Kas nad ikka olid nii kartmatud. Millega nad pidid riskima ja kui kindlad olid nad oma valikutes. Nii muudab raamat ajastu tõelisemaks, inimeste poolt läbi elatuks ja kogetuks, mitte ei jää pelgalt aastaarvude ja leidude eksponeerimiseks ilusate kaante vahel." 
 




Maire Suitsu ,, Eks elati ju ennegi. Sotsialismiaja söögimälestusi "
"Raamatus kirjeldatakse sotsialismiaja söögimälestusi aastakümnete kaupa. Meeldib, et raamatu autor tuletab lugejale meelde ajaloofakte. Nõukogude inimese igapäevane toidulaud ja riigi poliitika olid Nõukogude Liidus väga tihedalt seotud. Värvikalt kirjeldatakse sotsialismiaja veidrusi. See raamat lubab vanematel inimestel kogeda äratundmisrõõmu, endiste aegadega taaskohtumist, noorematele aga annab võimaluse nendega tutvuda veidi lähemalt. 
Kindlasti tuleks raamatust leida mõni meelepärane retsept, seda katsetada ja head toitu nautida!" 





Eero Epner ,, Konrad Mägi “
"Eero Epner on kirjutanud haarava raaamatu, ühest Eesti kõige hinnatumast kunstnikust Konrad Mäest. Tema lapsepõlvest, kooliteest, reisidest, sõpradest, Pallase direktorist, kunstnikuks olemisest. 
Mäe sõpruskonnale on pühendatud palju lehekülgi. Nendeks olid Friedebert Tuglas, Nikolai Triik, Aleksander Tassa, eestlased moodustasid välismaal teineteist hoidva kogukonna. Eesti 20. sajandi alguse kunstiajalugu on ka sõpruse ajalugu. 
Mäe suguvõsas pärandatakse edasi Konrad Mäe lauset oma isale: ,, Kui sina sured ongi kõik. Aga kui mina suren, siis minu kunst elab edasi.“ 
Raamatu illustratsioonideks on fotod, joonistused ja maalireprod." 




Jaak Jõerüüt „On nagu on”
"Jaak Jõerüüt - kirjanik, diplomaat ja poliitik avab oma mälupäeviku lapsepõlvest, suguvõsast, kooli- ja hipiaastatest, kirjanikuks kujunemisest, poliitikuks saamisest. Ta on suursaadikuna eri maades Eesti riiki esindanud. Elu(loo)raamatut täiendavad fotod. Jaak Jõerüüdi isikliku eluloo taustal näeme ka üldisemalt eestlaste elu. Väga mõnus lugemine." 







Hille Karm „Heli Lääts. Armastusega”
"Kena, lihtne ja inimlik lugemine. Väga palju toetutakse meenutustes lauludele. Konkreetsed laulud aitavad meenutada laulu sünnilugu, laulu loojaid, laulu esitamise põhjuseid ja kohti ning isegi esinemisriietust, mille sünd võis tol ajal tähendada tervet sündmuste saagat. Elulugude puhul on see tore, et peategelase kõrval nii isiklikus elus kui loometeel ei saa läbi kaasteelisteta ja seepärast on taolised raamatud mitte nagu kaks-ühes-tooted, vaid hoopis sada ühes."





Kalle Muuli, Helen Sulg „Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel”
"Taas üks hästi kirjutatud elulooraamat. 
Kaia räägib avameelselt oma ränkrasketest treeningutest, raskest haigusest, ebaõnnestumistest, Jumalast. Palju ja üsna täpselt on kirjeldatud treeningute pinget, toitumist aga see kuulub ju tipptegijate töö juurde ja ei olnud üldsegi häiriv ega tüütu. Kahju, et tulemuste saavutamiseks kaob ka lapsepõlv ja noorukiiga raskete füüsiliste treeningute varju.
Juttu on ka tema keerulistest suhetest treeneritega. Arvan, et ilma nende intiimsuhete paljastusteta oleks see raamat mulle veelgi rohkem meeldinud. Praegu jäi selline tunne, et need paljastused olid kättemaksuks ja mõjusid kindlasti asjaosalistele ja nende lähedastele üsnagi valusalt."



Enno Tammer „ Ilon Wikland : elu pildid”
"Jõudsin seda raamatut vaid sirvida, kuid mulle tundus see sooja südame ja suure lugupidamisega kirjutatud armas raamat. Kindlasti tahan põhjalikumalt lugeda ja julgen soovitada kõigile."










Jens Andersen „Astrid Lindgren. Päev nagu elu”
"Elulooraamatuid loen üldiselt vähe, kuid Astrid Lindgreni raamatu ilmumisel teadsin, et selle loen kindlasti läbi. Tahtsin näiteks teada, milline lapsepõlv tal oli - kas tõesti oli tal endal Bullerby lugude lapsepõlv. Tema elus oli üsna palju üllatavat. Astrid Lindgren oli suur patsifist, II maailmasõja sündmustega hoidis ta end väga kursis ning tundis piina, et nemad elavad nii hästi samal ajal kui teised kannatavad. Astrid Lindgreni poeg ja tütar mõjutasid tema loomingut - ta jälgis nende arengut ja tegi palju märkmeid. Tal oli imeline oskus näha maailma läbi lapse silmade ning ma nõustun väga tema vaadetega lapsekasvatusse. Kindlasti väärt raamat, mida lugeda." 






Kaire-Külli Vaatmann „Visa hing Ott Kiivikas : kulturisti elu ja seiklused”
"Minu meelest hästi positiivselt kirjutatud kergesti loetav elulooraamat. Juttu on kõigest - treeningutest, perest, armastusest ja seda kõike rõõmsalt, huumoriga." 







Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris“
"Raamat käsitleb inimeste ja loomade vahelist suhtlust pärimuspõhisest vaatevinklist. Raamat on kirjutatud soravalt ja kaasahaaravalt. Soovitan kõigile, kes on rohkemal või vähemal määral huvitatud rahavapärimusest loomade kohta. Muidugi võib selle raamatu uurimine ka rahvapärimusest kaugele jäävas inimeses huvi äratada. Samuti ei puudu raamatust illustratsioonid, millest enamus on autorile kuuluvad fotod."



Katrin Tiidenberg "Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?"
"Soovitan raamatut neile, kes on vähegi huvitatud sotsiaalmeediast. Antud uurimuses on väga põhjalikult käsitletud erinevaid sotsiaalmeedia teemasid, näiteks see milline ettekujutus on inimestel sotsiaalmeediast, kuidas seda kasutatakse ning kuidas selles käitutakse. Samas on välja toodud ka üldiseid infoühiskonna aspekte." 



Maret Tamjärv „Suur tararaamat”
"Maret Tamjärve „Suur tararaamat”on varem ilmunud „Keldriraamatu” noorem vend – nii ajaloolised kui edasiarendatud aiad, piisavalt põhjalik, et kohe kodus tarastama hakata. Autor on Eesti Vabaõhumuuseumi teadur."




S.J.Scott, ; Barrie Davenport "Mõtted korda"

"Kui tihti me mõtleme oma mõtetest või jälgime neid teadlikult. Sageli oleme ametis oma sisemonoloogi pidamisega ja tunneme, et mõtted mõjutavad meie enesetunnet, tekitavad ärevust ja kulutavad energiat. Autorid pakuvad erinevaid strateegiaid mõtete korrastamiseks, millel on oluline seos oma ümbruse, suhete ja elu korrastamisega. Soovitatakse määratleda oma põhiväärtused, mis on loendina raamatu lõpus ka ära toodud ning mõelda, kas elame nendega kooskõlas. Mida oleks vaja muuta, et oma väärtusi toetada? Tihti kipume keskenduma sellele, millest oleme ilma jäänud ega märka, mis meil olemas on. Enamasti on võimalik sellega, mis meil on, midagi ära teha ja ka ennast hästi tunda." 




Bruce D. Perry "Poiss, keda kasvatati nagu koera", 2016
"See raamat võiks huvi pakkuda kõigile neile, keda huvitab neuroteadus, laste psühhiaatria või lapse areng. See raamat peaks olema lausa kohustuslik arstidele, lasteaia- ja kooliõpetajatele, eripedagoogidele, noortele lapsevanematele, vanavanematele ning kõigile, kellest sõltub ühe lapse elu. Läbi erinevate juhtumite ning neile vastavate teaduslike põhjenduste, selgitab Perry, kuidas väikelapseeas läbi elatud traumad, mõjutavad tervet inimese elu− tema vaimset, sotsiaalset ning füüsilist arengut." 






Simon Sebag Montefiore „Romanovid 1613-1918”, 2016
"Tuntud ajaloolase S.S. Montefiore järjekordne Venemaa ajalugu käsitlev teos annab ülevaate Romanovite dünastia kolmesaja aasta pikkusest Vene impeeriumi valitsemisest. Nagu ajalugu ikka, on ka Romanovite lugu täis võimuvõitlust ja intriige, armastust ja surma, õnne ja õnnetust. 
Soovitan raamatut kõigile (Venemaa) ajaloohuvilistele ja ei tasu ehmuda raamatu paksusest (veidi üle 900 lk), sest autori tekst on kirja pandud nii ladusalt, et raamatu lugemine on nauding."



 


Oliver Hilmes „Berliin 1936 : kuusteist päeva augustis”, 2016
"Kuigi pealkirjast võiks järeldada, ei ole tegu olümpiaraamatuga. Jah, kuusteist päeva kestvad suveolümpiamängud Berliinis on küll justkui skelett, millele kogu ülejäänu toetub, kuid pigem on tegu ajalooraamatuga ning sport on vaid üks teemadest, mida kuueteistkümne augustipäeva ajal luubi alla võetakse. Raamatus põimuvad väga erinevate inimestele lood, olgu nad siis tavainimesed või kuulsused, sportlased, poliitikud või kunstiinimesed, kurjategijad või ohvrid. Kirjelduste ja meenutuste (näiteks päevikukatkete) vahele on pikitud ka riikliku ilmateenistuse ilmaennustused, valitsuse pressikonverentsil antud igapäevased juhised, Berliini riikliku politseijaoskonna päevateated. Kõik kokku moodustab tõeliselt mõnusa ja ladusa lugemise."
Kaili on sellest raamatust kirjutanud siin



Hyeonseo Lee „Seitsme nimega tüdruk : Põhja-Korea ülejooksiku lugu”, 2016
"Raamat põhineb tõsielul ja selle on kirjutanud naine, kel õnnestus põgeneda Põhja-Koreast. Riigis, mille inimesed on lapseeast alates nö ajupestud režiimi propaganda poolt ja kellest kasvatatakse kuulekad orjad. Iga väiksemgi vale liigutus saab seal rängalt karistatud. Kuid ka selles riigis on hulgaliselt inimesi, kes võimaluse korral püüavad sealt põgeneda. Hämmastas raamatu peategelase vastupidavus ja julgus, nii tema põgenemisloos kui ka hilisemal perekonna päästmisel antud riigist. Selle raamatu lugemine viis järjekordselt tõdemuseni, et küll meie elame toredas riigis." 
Sellest raamatust on juttu ka Tiina S. postituses


 

Bill Bryson „Üks suvi: Ameerika 1927”, 2016
"Bill Brysoni järjekordne põnev ajalooraamat, mida kirjeldadagi raske – teemasid, mida käsitletakse, on niivõrd palju! Ladus ja humoorikas raamat, mis loob hea pildi Ameerika 1920-ndate elust."







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar