Põhjamaade lastekirjandusega seostub minu jaoks esmalt kolm silmapaistvat
naist – Tove Jansson, Ilon Wikland ja Astrid Lindgren, – kellest kõigist on
viimastel aastatel ilmunud mitmeid elulooraamatuid.
Võtsin nõuks lugeda ja siinses blogis oma muljeid jagada kolme
raamatu kohta:
Tuula Karjalaineni „Tove Jansson: tee tööd ja armasta“
Enno Tammeri „Ilon Wikland. Elu pildid“

Visuaalselt sündisid muumid 1930ndatel, sealjuures olid muumidega sarnased olendid algselt mustad, punaste silmadega, kõhnad ja sarvilised. Muumimaailma idee sündis Tovel aga Talvesõja ängistavatel aegadel – Tovele pakkus Muumiorust kirjutamine teistsuguse pääsetee karmist maailmast. Kirjastusse jõudis raamat Jätkusõja ajal ning ilmus kohe pärast rahu saabumist.
Esimene muumide pildiraamat „Mis
juhtus siis?“ ilmus 1952.aastal ning äratas suurt tähelepanu ja imetlust,
raamatut võib pidada muumimaailma rahvusvaheliseks läbimurdeks. 1953.aastal pälvis
Tove Rootsis Nils Holgerssoni kirjandusauhinna – see oli esimene mitmete
lastekirjandusauhindade seas.
1952.aastal tellis Briti meediakontsern Accociated Newspapers muumiteemalise koomiksite sarja. Kuigi leping lahendas Tove rahalised probleemid, osutus pidev koomiksite joonistamine väga kurnavaks – seitsme aasta järel võttis koomiksite joonistamise töö üle vend Lars, kes tegi seda viisteist aastat.

Muumisõpradele soovitan kindlasti
vaadata ja lugeda eelmisel aastal ilmunud raamatut „Muumitrollid. Muumioru
maailm“, milles on põhjalikult juttu nii Muumiorust kui selle tegelastest.
Tove Janssonilt on lisaks
muumiraamatutele eesti keelde tõlgitud ka novellikogud „Reise kerge pagasiga“
ja „Sõnumid“, romaan „Aus pettur“, mälestusteraamat „Kujuri tütar“.
Tuula Karjalainen on raamatut koostades teinud ära väga suure töö: raamat on põhjalik, ladusa tekstiga ja rohkete illustratsioonidega.
Lugemissoovitus kõigile, kes muumimaailma saamisloo kõrval kunsti- ja kirjandusajaloo vastu huvi tunnevad.
Kommentaarid
Postita kommentaar