„Sa pead aru saama, kuidas depressiooniga ellu jääda, mis pole tõesti kerge, kuna depressioonis olles oled rohkem kurnatud kui terve elu jooksul kokku ja su aju valetab sulle ja sa tunned, et ei väärigi aega ja energiat (mida sul sageli isegi pole), mis on vajalikud abi saamiseks.“
„Tõeliselt hirmutav on see, et mõnikord ajab täiuslikkus asjad hullemaks. Sa peaksid kurb olema, kui asjad on halvasti, aga kui oled kurb siis, kui sul on olemas kõik, mida sa peaksid väidetavalt soovima? See on täiesti halvav hirm.“
Raamat räägib küll vaimuhaigusest, depressioonist ja ärevusest, aga seda kohati naljakalt. Aeg-ajalt tekkis küll segadus, et miks ma naeran, siin on ju tegelikult tõsised asjad kirjas. Huvitav, kas humoorikamad inimesed ongi tihti suures ärevuses või isegi depressioonis ning kannatavad palju või on kunagi pidanud palju üle elama. Kas huumor on mask, vahend ellujäämiseks? Ma igaks juhuks liiga palju ei mõtle sellele, sest muidu hakkan iga nalja viskavat inimest intensiivselt silmitsema ja lahkama. See raamat kõnetab ja aitab inimesi, kes on mingil perioodil kas pikemat või lühemat aega tundnud tõelist ärevust või olnud depressioonis. Kindlasti see pakub neile lohutust ja tunnet, et nad ei ole üksi. Üks asi, mis mind selle raamatu juures pidevalt eriti hämmastama pani, oli peategelase (raamatu autori) abikaasa. Kas tõesti leidub mehi, kes on niivõrd kannatlikud, mõistvad, vaimukad, hoolivad ja toetavad. Igatahes müts m
Üks mõte, mille ma lugedes leidsin – „Teeskle, et sa oskad seda.“ Plaanin seda olukorras, kus ma milleski ebakindel olen või ebapädevana tunnen, kasutada. Raamatu autoril see toimis.
Soovitus: Kui keegi ei mõista, miks mõnedel inimestel on vaja antidepressante süüa või veel hullem – kritiseerivad neid, siis soovitage tal lugeda raamatu „Hullult õnnelik“ lehekülgesid 71-73.
Kommentaarid
Postita kommentaar