A.Baricco romaan on tõeline maiuspala kõigile neile, kes tahavad
nautida teksti ilu. Mitte, et sündmustik sellepärast kuidagi teisejärguline
oleks. Loo tegevus viib meid läinud sajandi alguse Põhja-Itaaliasse,
tekstiilitöösturi perekonda, kus osatakse elu nautida. Hommikusöögid, mis
kestsid päeval kella kolmeni, olid rikkalikud ja seal võeti vastu ka kõiki
päevakülalisi. Šampanjat pakuti heldelt ja sellest piisas, et motiveerida paljude
kohalolu ja keegi ei teinud numbrit sellest, et Perekond võttis neid vastu
pidžaamas. Ühel säärasel hommikul saabub Argentiinast noor Mõrsja. Kuna Poeg
viibib hoopis Saarel (Inglismaal), saab nüüd esmatähtsaks ta sealt tagasi koju
tuua. Poja asemel hakkavad koju jõudma erinevad esemed (mille hulka kuuluvad
nii pianoola kui šoti lambad), mis justkui ennustavad Poja peatset jõudmist.
Samal ajal teeb noor Mõrsja aga omapärasel moel tutvust Isa, Ema, Tütre ja
Onuga – iseäraliku Perekonnaga, kes kõik omal kombel tõrjuvad hirmu öö ees,
sest juba sada kolmteist aastat olevat kõik peres surnud öösel.
A.Bariccot peetakse üheks tõlgitumaks ja loetumaks itaalia kirjanikuks. Käesolev raamat, Mailis Põllu tõlkes, laseb seda uskuda küll.
Kirjastus Varrak, 2016
Kommentaarid
Postita kommentaar