Kui te olete rõõmsameelne, elluuskuv inimene, siis lugege Kate Atkinsoni raamatut "Lõpetamata juhtumid" - see kärbib teie tiibu tuntavalt. Masenduses, inimestes pettunud lugejale võib see mõjuda aga kahtemoodi - ta muutub veelgi depressiivsemaks või hoopiski enesekindlamaks, sest valitud inimesivältiv elu on olnud õigem ja ohutum.
...pärast seda polnud ohutut aega ei valges ega pimedas...
...õnne pole olemas, ainult tühjus...
...keegi ei lahku siitilmast elavana...
Kas üldse soovitada raamatut, mis teeb su tuju halvaks, olemise närviliseks ja ärevaks, jättes paratamatuse ning võimetuse tunde? Sa kahtled näiliselt ohututes veidrikes, kes püüavad su tähelepanu, isades, kellel on imelikud tütred, emades, kes enam ei jõua ja hooligi (mahatallatud naised teel närvivapustuse ja surmani). Sa mõtled nende ohvritest ennastpiinaval moel, sest raamatus kannatavaid ja surevaid tüdruklapsi sa aidata ei saa. Kas saab eluski? Kõike ei saa ette näha ja ära hoida ka oma last väga armastav ema-isa. Kas parem maailm on olemas või peame leppima sellega, milles elame?
"Mitte ainult parim romaan, mida sellel aastal lugesin, vaid kümnendi parim müsteerium."
Stephen King
Kommentaarid
Postita kommentaar