Lugemispäevik

Me kõik oleme rääkinud või kuulnud tšuktši anekdoote, aga vähesed on sealmail rännanud ja selle rahvaga päriselt kokku puutunud. Mul oli lapsena tšuktši muinasjuturaamat, mille ma raamaturiiulis taharitta ära peitsin, sest lood olid nii õõvastavad. Seega oli minu senine teadmine sellest rahvast üsna vähene ja vastuoluline. Ülo Siimets on kirja pannud oma nooruspõlve seiklused Tšuktšimaal. Ta võttis ülikoolist akadeemilise puhkuse ning põrutas naistuttava kutsel karmi kliimaga Tšukotkale, sattudes nagu teise maailma, sest põhjamaine olustik erines siinsest kardinaalselt. Autor kirjeldab oma raamatus väga üksikasjalikult kohalikku elu-olu, kombeid ja tavasid. Põnevad on jahilkäigud kohalikega ning kohtumised šamaaniga. Kõik on nii ehedalt edastatud, et isegi kõige tavalisema argipäeva kirjeldust loed nagu seiklusjuttu. Selle ürgse rahva elu, mis on põimunud müütide ja müstika, uskumuste ja rituaalidega, on kindlasti tutvumist väärt. Siimets leiab tšuktši rahva juures ka mõned sarnasused ...

Arvan, et paljud inimesed on elu jooksul korraks mõelnud, kui lähestikku asetsevad “nupud”, mis käivitavad geniaalsuse ja/või hullumeelsuse. Oma raamatus “Oht olla täie mõistuse juures” analüüsib Rosa Montero loomeinimesi, nende vaimset seisundit ning vajadust topeltidentiteedi ja varjunimede järele. Autor tugineb tuntud kirjanike elulugudele, neuroteadlaste uuringutele ja isiklikele kogemustele. Minu jaoks on see üsna pilla-palla raamat, mida ei oska ühegi žanri alla liigitada, mis ei ole ka tõsiseltvõetav teadusuuring, kuid lugeda on põnev. Kuna kirjeldatakse väga-väga isiklikke seiku kuulsate kirjameeste elust, teeb see raamat “Kroonikale” silmad ette küll. Kõikide raamatus esitatud väidete ja kirjaniku järeldustega ei pruugi igaüks nõustuda, aga mõtlemisainet pakub see teos kuhjaga. “Mõistagi tabavad sind uued paanikahood, minu puhul aina suurema vahega, ning aasta või pooleteise möödudes saad sa oma elu enam-vähem tagasi. Kuni järgmise sünge korrani. Tolleaegses Hispaanias ja minu...

  Bouvet, Xavier “Valge laev” Leigi soovitab ajaloolist romaani: Bouvet kirjutas raamatu prantsuse keeles ja prantslastele mõeldes, et tutvustada meie ajalugu. Otto Tiefi tähtsus Eesti Vabariigi jaoks oli minu jaoks üllatav tõik, kuna koolis Eesti ajalugu õppides, sellest ei räägitud. Romaan täidab seega fakti tutvustades tühimiku kindlasti ka mõne teise eestlase teadmistes. Autor on läbi töötanud tohutult ajaloolist materjali, kuid on kasutanud teose loomisel ilukirjanduslikke võtteid st muutnud sündmuste järjekorda, toimumiskohta jne. Xavier Bouvet' ajalooline romaan "Valge laev" keskendub 1944. aasta septembri sündmustele Eestis, kui Saksa väed olid taandumas ja Nõukogude Liit valmistus riiki taas okupeerima. Selles erilises olukorras püüdis grupp Eesti poliitikuid eesotsas Otto Tiefiga taastada riigi iseseisvust, moodustades seadusliku valitsuse. Nende eesmärgiks oli näidata maailmale eestlaste iseseisvuspüüdlusi ning seejärel põgeneda Rootsi. Lisaks jälgitakse poe...

Kõigigile, kes on Perrini varasemaid raamatuid lugenud, ei ole vaja seda enam kiita, kes aga pole, siis võib algust teha selle mahuka, kuid väga ladusalt loetava romaaniga.  Adrien, Étienne ja Nina kohtuvad ühes väikelinna koolis 1986 aastal. Nad on siis kümne aastased ja raamatu lõpuks on nad saanud neljakümne üheseks. Nagu autori eelmised raamatud, on ka see köitev ja põnevust üleval hoidev.  Ootamatute pööretega, sõprusest ja usaldusest, armastusest ja vihkamisest, eneseleidmistest ja süümepiinadest läbi põimunud kolme lahutamatu noore inimese kooskasvamise lugu. Isegi, kui elu neid aastateks lahku viib ja igaüks neist võitleb oma isiklike painajatega, on otsustavatel hetkedel neid ikka jälle kolm, et vastu astuda elumuutvatele otsustele ja jagada koos ka kõige raskemaid hetki, julgustada tegudele või aktsepteerida olevat.  Tänapäeva kirjastuse Punane sari, 2024  

Üks aastaring on jälle möödas ja läinud aasta lemmikud loetud raamatute seast välja nopitud. Kiiduväärt raamatuid on sõelale jäänud omajagu. Eesti kirjandusest kerkis esile Lilli Luugi “Ööema”. Lilli Luuk „Ööema“    Tiina K. soovitab kodumaist romaani: „Ööema“ algab küll sündmustega, mis toimuvad lähiminevikus kuid jõuab läbi mälestuste sõjajärgsesse Eestisse, okupatsiooniaja algusesse. Aega, kus senine elukorraldus ei kehtinud ning kõik lootused olid purunenud. Mitme võimu vahele jäänud inimeste valikud olid keerulised – valik halva ja veel halvema vahel olukorras, kui alati ei tea, kumb on kumb. Kui koju jääda oli ohtlik tuli põgeneda jättes samas oma pere, tavaliselt naised, võimude huvi alla. Metsa ja rabasse varjunud inimestel polnud enam tagasiteed koju, ka eluspüsimine metsas polnud kerge. Lisaks enese elushoidmisele lasus õlgadel pidev murekoorem lähedaste pärast, kellele põgenenud pereliikmed alati ohtu kujutasid või siis vastupidi – hirm selle pärast, millal saadaks...

Raamatu peategelaseks on soomlanna Johanna, kes tänu oma vanaemale oskab saksa keelt, sealhulgas ka sütterlini kirjaviisi, millest paljudki kuulnud ei ole. Ta elatub kirjutamisest, kuid mitte just edukalt – ta elab kehvas üürikorteris, sõidab lagunenud autoga ning on mitmele poole võlgu. Johanna kooliaegne sõbranna teeb koos oma sõjakraamiga äritseva kaasaga Johannale ettepaneku kirjutada „edasi“ Eva Brauni päevikut, millest on säilinud vaid mõned leheküljed. Lootuses rikkaks saada alustab Johanna tööd. Mida enam ta kirjutades Evaks kehastub, seda rohkem hägustuvadki piirid. Kas Johanna on Eva? Kas Eva on Johanna? Lihtsamaks ei tee olukorda seegi, et innukas kollektsionäär Carl ei ole huvitatud mitte ainult päevikutest, vaid ka Johannast. Või hoopis Evast?   Jari Järvelält on eesti keeles ilmunud ka raamatud „Kahele poole koske“, millest blogis on olnud juttu siin ning Aino Aalto elulool põhinev romaan „Aino A“.

Raamatu tegevus toimub teise maailmasõja lõpul nimetus linnakeses, kus sakslaste vastu võitlev sõdur satub rünnaku käigus maha jäetud luksusvillasse, kus aeg on justkui seisma jäänud.  Luksusliku sisustusega majas on sõduril võimalus lühikeseks ajaks sõjast eemalduda. Puhkehetk jääb siiski lühikeseks, sest sõda jõuab talle kogu oma julmusega peagi järele. Lühike, kuid äärmiselt mõjus raamat toob lugeja ette sõja kaose ja kannatused, inimloomuse julmuse ning ellujäämis- ja kohanemisvõime. Raamatu järelsõnas tutvustab tõlkija Kerti Tugam lähemalt ka autori elu ja loomingut.