Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa“
Leigi soovitab lugeda:
Vanemad lugege kindlasti oma lastele seda raamatut ette, siis nad ikka teavad täpselt, mida vanaisalt nõuda tuleb! Tulevastele vanaisadelegi kohustuslik kirjandus, korralik käsiraamat, millest eeskuju võtta, et mitte vanaisaks olemisega „puusse panna“ ja veel enam, kui tunned,et isana pole just kõik õnnestunud, siis on viimane aeg vanaisaks valmistumisega pihta hakata ja Indrek Koff on ühe selle õige vanaisa kirjeldamise raamatus enda peale võtnud.
Ilmar Tomusk „Kops läks üle maksa“
Leigile meeldis:
Kui Ilmar Tomuskilt ilmub mõni lasteraamat, mis lugeda ei kõlba, siis on küll maailma lõpp käes, ent nagu ikka, Tomuskis ei pea kunagi pettuma ja nii on lood ka selle raamatuga. Raamatus on eesti keeles kasutatavad kahemõttelised sõnamängud ja ütlemised, mis nauditava huumoriga edasi antud. Mida tähendab, kui kops läheb üle maksa, onu pea käib ringi või isa teeb pulli? Jällegi hea kooslugemise ja arutamise raamat, et lapsele loetu kaduma ei läheks.
Rebecca Dautremer „Jacominus Gainsborogh` paremad päevad“
Tõlkija Indrek Koff
Reeda raamatusoovitus:
Meie raamatukunstnikud on sageli rääkinud maailma mõõtes pildiraamatutest, mis on mõeldud täiskasvanuile. Probleemid on täiskasvanute elust, tabudeta; pildid on suured ja värvilised, kuid mitte otseselt laste silmadele, kuid samas – miks ka mitte. See kõik tuli meelde, kui raamatukogusse jõudis see raamat jänes Jacominusest ning tema elust.
Raamatu avab autori pöördumine lugeja poole: „Sina, kes sa seda raamatut käes hoiad! Tänan sind, et sa neid lehti keerad. Kirjutasin selle loo ja maalisin need pildid suure hoolega.
Soovitan – vaata rahulikult ja aeglaselt, siis võid avastada nii mõndagi.
Kui oled suur inimene, mõtled ehk, et see raamat ei ole sinule, kuna selles on palju pilte.
Mis? On aga imelik mõte! Muidugi mõista tegin ma selle raamatu ju ka suurtele. Kui oled väike, tunduvad mõned lõigud sulle ehk kummalised. Ära muretse, sina saad siin natuke mõelda ja palju välja mõelda.“
Tema sõnul ongi see raamat suurte ja väikeste vahel JAGAMISEKS. Seda võiks nimetada ka KOOSLUGEMISERAAMATUKS. Ja see kõlab ikka väga mõnusalt.
Jacominuse lugu on kunstnikust kirjaniku esimene päris oma raamat. Varem on ta meie lugejaid hullutanud piltidega raamatuis „Unustatud ja tundmatud printsessid“ ja „Alice Imedemaal“. Jääb mulje, et ega ta päris tavalisi raamatuid olegi illustreerima nõustunud.
Ja nüüd siis pani ta kirja loo linka-lonka-jalaga jänese elukäigust ja selle käigu üle mõtisklemisest. Mis see elu on? Miks ta selline on? Mis on elus oluline?
Ega autor meile vastuseid anna, ära mitte loodagi. Need tuleb ikka ise leida. Kui ei leia vastuseid, siis leiad mõtteid. Igal lugemisel-vaatamisel võivad need olla veidi erinevad.
Jacominuse päevades on tunda igapäevaste asjade olulisust. Erinevate tegevuste kirjeldamisel on ikka ja jälle nimepidi üles loetud kõik Jacominuse sõbrad, kellega koos tal on hea olla. Ju see on siis Jacominusele tähtis.
Puudustele ja raskustele vaatamata elame siiski kõik omaenese elu. Seda ei tohi unustada.
Klomp tuleb kurku raamatu viimase pildi alla kirjutatud ridu lugedes:
„Jõudis kätte üks aasta ja üks kevadpäev. Mis päev see täpselt oli, ei tea vist keegi. Sel päeval mõtles Jacominus: „Kangelane ma ei ole olnud, mu elu oli lihtne. Väike vapper elu, milles leidus nii, mõndagi. Väike tubli elu, mis tegi oma tööd hästi.
Sa meeldisid mulle, armas väike elu. Sa andsid mulle tillukese tireli, linka-lonka-jala ja parasjagu pusimist, aga sa meeldisid mulle. Ja tead mis, vanake? Sa olid elamist kuhjaga väärt!“
Ja samal päeval jäi Jacominus tasakesi mandlipuu alla magama.“
Annaks taevas kõigile õnne selliseks kokkuvõtteks oma elust!
PS! Indrek Koff juba kehva raamatut tõlkima ei nõustu. Tema nimi raamatus on lugejale kvaliteedimärgi kaaluga.
Kailile ja Hugole meeldib:
Lastekirjandust
loen üsna palju – peamiselt muidugi seetõttu, et 3-aastane Hugo ei oska
õhtul ilma unejututa magamagi jääda. Ei saa salata, et tihti meeldivad
meile erinevad raamatud, kuid Piret Raua „Meri“ on üks neid raamatuid,
mille lugemist ja vaatamist naudime mõlemad.
Tekst ja illustratsioonid moodustavad suurepärase terviku ning mõtteainet jätkub sellest raamatust nii väikestele kui suurtele.
Kaldmaa, Kätlin „Lydia“
Lea kiidab:
Kätlin Kaldmaa ja Jaan Rõõmus on kahepeale teinud imetoreda raamatu Lydia Koidulast. See on küll adresseeritud nooremale koolieale, aga minu meelest paras lugemine täiskasvanule koos lapsega, sest nooremad vajavad ikkagi seletusi ja täiskasvanule samas kena meeldetuletus südantsoojendavas vormis selle imelise naise elust ja saavutustest. Mulle meeldis, kuidas lugude juures on tagasihoidlikult rõhutatud Lydia vanust, ehk siis seda, kui noor ta oli, kui ta kõike seda juba tegi. Väga armas kujundus ja lõigud Koidula kaunimatest luuleridadest mõjuvad eriti sümpaatselt.
Sally Harris “Topelt-Felix”
Raili soovitab:
Sally Harrise raamat räägib laste vaimse tervise probleemidest ning nendega toimetulekust. See on lugu sõprusest ja üksindusest, koolikiusamisest, vajakajäämistest ja erilistest annetest, julgusest abi küsida ja otsida. Kuigi teema on tõsine, pakub raamat ladusat lugemist, huumorit ja mõtteainet.
Üheteistkümneaastane autismispektri häirega poiss Felix käib kuuendas klassis. Tal on ebatavaline aju. Nimelt on Felixi elus väga oluline kord, see tagab turvatunde. Kord on majas aga ainult siis, kui kõik asjad on loendatavad paarisarvuna. Felix ei salli muutusi tunniplaanis, kodusisustuses või üldse milleski, mis tema elu puudutab. Paraku ei toimi kõik nii ning see tekitab pingeid. Lisaks segadusele koolis on ka kodus asjad kontrolli alt välja minemas. Poisil on ema, isa, kaks õde ning vend. Perre on sündimas varsti uus laps, kes plaanib rikkuda pere paarisarvulise tasakaalu.
David Walliams “Maailma halvimad õpetajad”
Raili soovitab veel:
Koomiku ja kirjaniku David Walliamsi teravapilgulised ja humoorikad lasteraamatud meeldivad nii laste kui täiskasvanutele. Raamatus “Maailma halvimad lapsed” (2020) tõi ta esile vastikuimad jõnglased, siis nüüd ei pääse tema kriitilise pilgu alt õpetajad. Härra Kumm, kes kogu südamest vihkab palle, raamatukoguhoidja preili Klants, kes üle kõige armastab trahve teha, ning armastajapaar härra ja proua Turteltuvi, kes ei suuda kuidagi lõpetada oma tunnetest rääkimist, on vaid mõned, kellest selles raamatust juttu on.
Debi Gliori “Mis ka ei juhtuks”
Merlinile meeldis:
Debi Gliori “Mis ka ei juhtuks” on südamilk värsivormis lugu ema-armastusest. Loo sõnumit aitavad lisaks kaunitele värssidele edasi anda ka värviküllased illustratsioonid, mille abil saab raamatust tunda rõõmu ka laps, kes ise veel lugeda ei oska.
Karin Erlandsson „Pärlipüüdja: Legend Silmaterast“
Merlini lugemiselamus:
Karin Erlandssoni „Pärlipüüdja: Legend Silmaterast“ on üks põnev lugu, mis seob endas fantaasiaküllase pärlipüüdjate maailma ning loo perekonna tähtsusest. Raamatus on detailsed kirjeldused pärlipüüdja Miranda müstilise pärli, Silmatera, otsingutest ning põnevatest olukordadest, mis tema otsinguid saatsid.
Selle raamatu näol on tegemist ühe ääretult südamliku looga igatsusest, sõprusest ja kättesaadamatuna näivatest unistustest.
Ene Sepp ,,Lumelinnu surm“
Mare luges:
14- aastase Isabeli kaks parimat sõpra kolivad ära. Koolis ei ole tal sõpru, klassikaaslased on neiule võõrad ja ei soovi temaga suhelda. Kui ta mõtles kooliminekule tundis ta vastumeelsust. Kõige rohkem teeb Isabelile haiget see, et vanad sõbrannad ei suhtle temaga, et neil ei ole tema jäoks aega. Tüdruk on oma muredega täitsa üksi. Siis leiab ta ühe internetifoorumi, kus saab anonüümselt oma muredest rääkida.
Vähemalt foorumlased ei jätnud teda üksinda, nemad vastasid. Mis neist kasu on? Nad on virtuaalsed. Nendega ei saa nagunii midagi päriselt ette võtta. Tüdruk mõistab, et kui ta kasutajakonto ära kustutaks oleksid nad 100% läinud. Ta oleks jälle üksi.
Tüdruku ema ja isa muretsevad tüdruku pärast, nad tahaksid, et Isabel ka päriselus suhtleks kellegagi, leiaks uued sõbrad. Isabel ei taha, et vanemad võrdlevad teda pidevalt õega, kes vanemate silmis on ideaalne. Isabel tahab, et vanemad oleksid ta üle uhked.
Marianne nõuanne ,,Lihtsalt, ära anna alla. Kui sul on tunne, et vanad sõbrad on kuskile kadunud, siis ühel hetkel tulevad uued sõbrad. Ja .... tihtipeale ootamatust kohast, nagu ma ütlesin. Või siis kujunevad sõbraks need, kellest sa seda ei ootaks. Eks?“
Laura Evisalu ,, Juhused“
Mare raamatusoovitus:
Raamatu peategelane on 15-aastane Rain, kes käib üheksandas klassis. Grete, kes oli tema tüdruk, on otsustanud teise poisi kasuks. Edaspidi kavatseb ta tegelda rohkem treenimisega ja mitte mõelda tüdrukutele. Rainile meeldib ujuda, ta on selles hea, isegi väga hea.
Juhus viib ta kokku kümme aastat vanema Siretiga, kes on ilusa välimusega hakkaja naine. Poiss imetleb lakkamatult Sireti energilisust ja sõnaosavust – ta teadis justkui alati, mida öelda. Ujumine, õppimine ja sõbrad jäävad kõrvale. Naine saavutab poisi üle suure võimu, paraku kaasnevad sellega peod, narkootikumid.
Juhused on need, mis aitavad Rainil aru saada, kes ta tegelikult olla tahab.
Jana Maasik ,,Enne lõppu“
Mare soovitab noortele:
Raamatu peategelane on gümnaasiumi abiturient Katrina, kes on olnud klassikaaslase kiusaja. Katrina meenutab, kuidas temast sai kiusaja. Miks teised seda jätkuvalt tegid? Miks õpetajad ei sekkunud, kuigi nägid mis toimub. Ühel hetkel Katrina mõistab, et ta käitub väga valesti.
Tüdrukule tundus, et kõik käitusid, nagu polekski toimumas midagi erilist, ainult ühe ebarahuldava õpiedukusega, vähetähtsa tüdruku elu ja psüühika hävitamine.
Kuidas kaitsta kiusatavat, olla talle toeks kui tahad kuuluda klassi eliiti? Need pole kerged valikud. Valida on, kas olla aus ja põhimõttekindel või olla populaarsete klassikaaslaste sarnane.
Raamatust saame teada, mis Katrinaga lõpupeol juhtus. On see juhus või eksitus? On see üldse lõpp?
Mõtlemapanev, milleni võib viia koolikiusamine.
Jurman, Marilyn “Mul hakkasid päevad : #eionei”
Merlin arvab:
Marilyn Jurmani “Mul Hakkasid Päevad: #eionei” hoiab lugeja algusest lõpuni natukene hirmul – tahame ju kõik, et nii peategelasel kui ta sõpradel läheks kõik hästi. Seda nii koolis, kodus kui ka suhetes kaaslastega.
Raamatut lugedes oli mul mitmel korral tunne, et kõik see ei saa ju ometi ühe noorte seltskonnaga juhtuda. Tekkis küsimus: kas seda ei ole liiga palju? Aga kuna tegemist oli peategelase, tema sõprade ning ka ta sõprade sõpradega, siis said käsitletud probleemid noorte vahel hajutatud.
Sarah Crossan ,,Iiris“
Mare soovitab lugeda:
Raamatu peategelane on 16-aastane Iiris, kelle ema suri kui tüdruk oli väga väike. Allison elas sellist elu, mida keegi ei tohiks läbi elada.
Tüdruk põgeneb kodunt vägivaldse isa eest. Rahata ja telefonita Allison satub ööbima vanasse kuuri, mille omanik on mäluprobleemide käes kannatav Marla. Vana naise poeg kohtleb oma ema halvasti. Noore neiu ja vana naise vahel tekib mõistmine ja sõprus.
Allison ise mõtleb nii: Iga tund, mil ma ei helista isale, on võit, on teadaanne:
Ma ei vaja sind.
Ma ei taha sinuga olla.
Ma arvan, et ära minnakse alles siis,
kui kohale jäämine muutub liiga piinarikkaks.
Alles siis, kui tüdruk julgeb oma olukorda tunnistada ja abi paluda, saab alata tema tervenemine.
Anna Gavalda „35 kilo lootust”
Imbi soovitab:
Elas kord üks poiss Gregoire, kes vihkas kooli. Kohe ülekõige vihkas. Kool meeldis talle ainult ühel aastal kui õpetajaks oli Marie. Marie meeldis talle sellepärast, et nad mõtlesid ühtemoodi- hea päev on see kui oled oma kätega midagi valmis meisterdanud. Gregoirel olevat keskendumisraskused, aga tema enda arvates oli tal kõik korras. Teda lihtsalt õppimine ei huvitanud ja sport ka ei huvitanud, kuna ta ei saanud millegagi hakkama. Kõige õnnelikumana tundis ta end vanaisa tööriistakuuris, kus sai midagi meisterdada ja vanaisaga rääkida. Koolis ta hakkama ei saanud, vanemad olid meeleheitel ja tülitsesid pidevalt ning poiss tundis selles enda süüd. Kui ta lõpuks koolist välja visati ja kuhugi mujale teda vastu ei võetud, siis proovis ka armas vanaisa talle karmilt aru pähe panna, öeldes, et ta lihtsalt ei saa elementaarsete teadmisteta elus hakkama. Poiss leidis ise omale kooli- kutsekooli. Kodust küll eemal, aga seal sai ta hakkama, kuni vanaisa haiglasse viidi. Tema maailm kukkus kokku, aga ka siis suutis vanaisa nagu mõttejõul teda taas jalgele aidata.
Tegemist on küll noortele mõeldud raamatuga, aga see liigutas ja pani mõtlema. Kõik ei saa olla kõiges ühtviisi head, mõni soovib hirmsasti õppida aga mõni just midagi oma kätega valmis teha. Tähtis on mõistmine ja hea sõna.
Karen M. McManus ,,Üks meist on järgmine’’
Raili soovitab põnevikku:
Tegu on Karen M. McManuse uue põnevikuga, mis on järg tema raamatule ,,Üks meist valetab’’. Tegevus toimub järjekordselt Bayview’i keskkoolis. Möödas on peaaegu kaks aastat ja keegi on alustanud taas üht kurja mängu. Seekord on tegemist mänguga ,,Tõde või tegu’’, mis osutub ohtlikuks ning võimalik ka, et surmavaks mänguks. Mõlemal variandil, nii tõel kui teol, on suured ja ebameeldivad tagajärjed. Kooli õpilased hakkavad otsima inimest, kes on selle mängu taga. Nad peavad hakkama tegutsema selle vastu enne, kui on hilja.
Kommentaarid
Postita kommentaar