Parimad lugemiselamused 2016: erialakirjandus

Loodus

Viio Aitsam „Putukafriigi päevaraamat” (2016)
„Erilisena mõjus mulle Viio Aitsami „Putukafriigi päevaraamat”. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik huvi tunda mõne ussikese eluringi vastu ja teda lausa luubiga aasta otsa jälgida ja siis veel osata ta elukommete kohta järeldusi teha ja talle aias mõnusaid elutingimusi luua. On ikka olemas omapäraseid inimesi. Mina olen ainult liblikaid püüdnud, ära kuivatanud, määranud ja karpi talletanud.” 

Leelo postitus.

Toit

„101 eesti toitu ja toiduainet” (2016)
„Raamat on väga ülevaatlik ning hõlmab eri ajastuid. Huvitav oli teada saada, et lisaks kartulile ja teraviljatoitudele, söödi Eestis piirkondlikult väga erinevalt. Tutvustamist leiab, kuidas eestlaste talupoeglik kasin toidukultuur sai eelkõige mõjutusi baltisakslastelt, mida tõi kaasa nõukogude aeg ning kuidas on toidu ja selle tarbimisega kaasajal.  Hariv ajaviitelugemine nii kokanduse- kui ka ajaloohuvilisele.”

Pamela Mara „Hullult head valge suhkruta magustoidud” (2016)
„Magustoite armastame me ju kõik ja kui leidub mõni hea retsept, kus pole suhkruga patustatud, siis mis saab selle vastu olla.”

Tervis

Kairi Kuur ja Fausto Gobbi „Maailm paksude mätta otsast” (2016)
„Humoorikalt kirjutatud ja samas väga mõtlema panev. Oleme ümbritsetud ajakirjandusest ja meediast, mis näitavad meile vahet pidamata, millised me välja nägema peaksime ja mida kõike me sööma peaksime ja mida kindlasti mitte, et saledad olla. Vaid saledad on edukad. Saledusest on saanud paljudele kinnisidee. Ja kahjuks saledatele vastandeid peetakse vähemväärtuslikeks, kellele võib öelda, mida hing ihaldab. Raamatut võiksid lugeda peenikesed, lühikesed, paksud, pikad, noored ja vanad,  kandilised, lillelised jne.”

Koristamine

Marie Kondo „Jaapani korrastuskunst” (2015)
„Mõjus väga innustavalt. Oleks vabu päevi, loobuks ma kohe paljudest asjadest. Ja just tema meetod – kõik igalt poolt kokku koguda ja siis otsustada, mis tundega sa seda asja vaatad, kas visata minema või mitte – see mulle väga meeldis. Fotode ja raamatute äraviskamisest keeldun ma aga resoluutselt, need pole asjad, vaid juured.”

Töörahulolu

Tiina Saar-Veelmaa „Tööga õnnelikuks” (2016)
„Möödunud aasta lõpus ilmunud Tiina Saar-Veelmaa raamat „Tööga õnnelikuks” avab tööõnne ja eneseteostuse teemad. Autor jagab oma kogemusi, vahendab kohtumisi ja intervjuusid ning pakub välja ka nn eneses kaevamise harjutused. Need lubavad unistada, mõelda oma soovide ja huvide üle täpsemalt. Soovitatakse meenutada lapsepõlveaega – mänge ja tegevusi, mis siis meeldisid. See võib aidata ka täiskasvanuna ideid leida ja valikuid teha. Otsingud, vigade tegemine ja õppimine kuuluvad tööõnneni jõudmise juurde. Autor julgustab ühendust võtma, kui midagi jääb hinge kriipima või tekitab küsimusi. Ta on ühe e-kirja või telefonikõne kaugusel.”

Astroloogia

Edda Paukson „Pauksoni astroloogiline abimees 2017”
„Aasta positiivsuse Oscari saab minu poolt Edda Paukson oma 2017. aasta astroloogilise abimehe eest. No on ikka hea lugeda, et aasta on täis erinevaid positiivseid sündmuseid (tähemärgile), et kõik läheb hästi jne.”

Väärkohtlemine

Bruce D. Perry ja Maia Szalavitz „Poiss, keda kasvatati nagu koera” (2016)
„Ideaalses maailmas selliseid juhtumeid aset ei leiaks, aga tegemist on meie reaalsusega. Väga rängad ja emotsionaalselt raskesti mõistetavad teod, mis on alles arenevate inimestega ehk lastega toime pandud või mille tunnistajateks nad on pidanud olema ning mis mõju neil lastele on olnud. Üks raamatu autoritest on lastepsühhiaater, kes teeb oma tööd hingega.”

Fotod

Rein Muuluka „Abandonia: Eestimaa mahajäetud paigad” (2016)
„Fotod Eesti eri ajastute õitsvatest kohtadest, mis nüüd varemetes. Kurb oli vaadata kohti, kus ka minu jalad kunagi astunud. Kui ruttu võib kõik muutuda...”

Nõukogude okupatsioon

„Punatsensuur: mälestustes, tegelikkuses, reeglites” (2014) ja Kaljo-Olev Veskimägi „Nõukogude unelaadne elu: tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed” (1996)
„Mul oli sügisel erakordselt hea võimalus teha näitus raamatutest, mis on olnud Eestis erinevate võimude ajal keelatud. Uurides ja otsides keelatud raamatute nimekirju lugesin väga huvitavaid teoseid. „Punatsensuuri” on kokku kogutud dokumente ja nimekirju keelatud raamatutest ja neid on Enno Tammer täiendanud oma irooniliste ja teravate märkustega. „Nõukogude unelaadne elu” on väga ladusalt kirjutatud ja nii mõnedki absurdsed, jaburad, veidrad toimingud, kuidas raamatuid keelati, on selles teoses lahti kirjutatud, ära kirjeldatud.”

Võõrkeelte õppimine

Kató Lomb „Kuidas ma keeli õpin, ehk, Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed” (2016)
„Põnev lugemiselamus keelehuvilistele. Laenutasin raamatu ja koju kõndides asusin seda lugema, sest juba esimesed lehed haarasid kaasa – pole just sage vaatepilt, kuidas linnatänaval kõndija on nina raamatus. Ungarlanna Kató Lomb oli üks maailma esimesi sünkroontõlke. Selles teoses jagab ta oma huvitavaid kogemusi keeleõppija, -õpetaja ja tõlgina. Ta kirjutas selle raamatu tegelikult 1970. aastal ja alles nüüd avaldati see eesti keeles.”

Maalikunst

Anne-Marie OʼConnor „Daam kullas: Gustav Klimti meistriteose, Adele Bloch-Baueri portree erakordne lugu” (2016)
„Kes oleks võinud arvata, et Viini ajalugu hakkavad jutustama Klimti maalid?
Igal röövitud maalil oli oma lugu ja iga lugu tekitas tungivaid kõlbelisi küsimusi. Tagastamised andsid neile maalidele võimsa sõnastamatu psühholoogilise mõõtme.
Kunstiteoste päriolu ei tähendanud enam lihtsalt Viini  kunstiaarete ehtsuse uurimist – see oli mineviku taasavastamine.”

Filmikunst

Jarmo Valkola „Filmi audiovisuaalne keel” (2015) ja Juri Lotman „Filmisemiootika” (2004)
„Filmikunstist lugesin eelmisel aastal palju. Meeldis J. Aumont, A. Bergala, M. Marie ja M. Vernet „Filmiesteetika”, soovitan lugeda. Aga tõeliselt head raamatud on Jarmo Valkola „Filmi audiovisuaalne keel” ja Juri Lotmani „Filmisemiootika”. Neid tasub lugeda kõigil, kelle hobiks on filmide vaatamine ja kellele meeldib nähtud filme analüüsida. Pikemalt kirjutan selles postituses.”






Mälestused ja elulood on eraldi postituses.