Eesti kirjaniku Kadri-Ann Sumera “Basiliski lapsed” kirjeldab meid siin ja praegu: elasid eesti inimesed rahulikult oma elusid ning siis tuli koroona ja päästis valla kõik tumedad tungid. Algus meenutab Kerttu Rakke “Küpsiseparadiisi”: tutvustatakse inimeste argielu ja iseloomu ja siis hakkavad paarid segunema. On siin tulihingeline looduskaitsja ja maakooli nohikust õpetaja, onuheinolik mees ja allaheitlik paljulapseline ema. Et asi liiga päevakajaline poleks, on koroona asemel deus ex machinaks toodud Ameerikast pagema saanud hiigelrottide parved. Inimesed jagunevad allaheitjateks ja rottide vastu gaasiga võitlejateks. Kõik on väljas oma veendumuste eest ja teistsuguste vastu tõuseb pime viha. Eks raamat niimoodi jääbki pooleli, ootame uusi katsumusi ja loodame mida? Kas keegi tõesti ei ütle meile, mis on õige? Ega me ei oskagi nii üle oma peade olukordades käituda. Kolm punkti. Nõutu lõpp.
Soovitab Leelo
Kommentaarid
Postita kommentaar