Raamatu pealkiri on rida Bablo Neruda Tšiilist kõnelevast luuletusest.
Mõlemal on loo tegelaste saatuses mängida oma oluline roll. Ajaloolised
sündmused ja isikud selles romaanis on samuti reaalsed, tegelased küll välja
mõeldud, kuid põhinevad inimestel, keda autor oma elus kohtas ja tundis.
On aasta 1938. Dalmaude perekond on kistud Hispaanias
verisesse ja julma kodusõtta. Guillem on hingelt sõdur, kes võitleb
vabariiklaste poolel, vend Victor aga noor arstiõpilane, kes saab nii
lahinguväljadel kui haiglas elusid kokku lappides sellise kogemuste pagasi, mis
teeb temast lugupeetud ja hinnatud arsti elu lõpuni. Vabariiklastel läks nagu
läks ja Franco oli jõudmas Katalooniasse. Repressioonide hirmus põgeneb ka
Dalamude pere, kuhu olid alles jäänud ainult ema Carme, Victor ja noor pianist
Roser, kes kannab hukkunud venna Guillemi last.
Massiline põgenemine läbi karmi talvise mäestiku, võitlus
nälja, külma ja väsimusega Prantsusmaa poole, kus neid aga keegi ei oota ja kus
põgenike katsumused võtavad velgi karmima pöörde. Tugev tahe, lootus ja hea õnn
aitavad ellu jääda ja kokku saada. Pablo Neruda organiseeritud põgenikelaevast
„Winnipeg“ saab vabaduse sümbol.
See osa loost kõnetas väga tugevalt seoses ka praegu
päevakorral oleva põgenike temaatikaga. Inimesed sõja poliitiliste pöörete
meelevallas, purustatud elud ja unistused. Keegi ei sallinud põgenikke
Hispaaniast, keegi neid ei oodanud ja isegi laeva kapten tegi oma tööd ainult
sellepärast, et oli kohusetundlik ja viisakas inimene, kuid sisimas põlgas ta
oma „lasti“. Nende nädalata jooksul, mis kulusid Prantsusmaalt Tšiilisse
jõudmiseks, oli ta muutnud oma arvamust nende osas, nimetades neid tugeva
moraaliga, korralikeks ja teiste suhtes lugupidavateks inimesteks.
Dalmaude jaoks, kes põgenike laevale pääsemiseks on pidanud
abielluma, ei jää see põgenemine elus viimaseks. Aga vahepeal on loos nii
armastust, kirge kui ajaloolisi poliitilisi sündmuseid ja pöördeid, kannatusi,
hirmu, kaotuseid, aga ka üllatavaid leidmisi. Victor pühendas oma elu
meditsiinile, Roser muusikale. Aga nende armastus üha kasvas ja elu loojangul
on nad pühendunud teineteisele. Naise kaotusest ei loodagi Victor toibuda, kuid
elul on varuks talle siiski veel üks tore üllatus.
Isabel Angélica Allende Llona on Tšiili kirjanik ja
ajakirjanik. Tšiili president Salvador Allende, kelle lähikonda romaanis kuulus
ka Victor ja mille eest ta pidi valusalt maksma, oli tema isa onupoeg. 1973. aasta septembris korraldas Augusto
Pinochet sõjaväelise riigipöörde, mille käigus president Allende hukkus.
Seejärel pidi Isabel kodumaalt lahkuma, sest tema nimega Tšiilis elada oli
ohtlik. Isabel asus elama Venezuelasse ja hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Ta
on üks maailma enim tõlgitud kirjanikke. Esimest raamatut "Vaimude
maja" hakkas Allende kirjutama 1981 kirjana vanaisale. Raamatut saatis
kohe suur edu ja see tõlgiti kiiresti paljudesse keeltesse. Eesti keeles on
ilmunud veel raamatud „Armastusest ja varjust“, „Fortuna tütar“ ja „Jaapani
armuke“.
Raamat ilmus kirjastuselt Tänapäev 2021.a
Kommentaarid
Postita kommentaar