Tegemist kirjastuse Hea Lugu välja antud esseekogumikuga, millest osa lugudest on varem ilmunud Maalehe veergudel.
Kuna ma ise Vesipruuli lugudega varem tuttav polnud, oli raamat positiivne üllatus, midagi oluliselt enamat kui esmamulje põhjal loota julgesin.
Lood kujutavad endast haaravaid mõtisklusi, olles justkui vastused lugeja poolt esitatud küsimustele. Küsimusi on mitut laadi – päevapoliitikast, kultuurist, ilmavaatest.
Näiteks küsib lugeja peatükis „Maailmavaatest“: „Lugupeetud S. Vesipruul! Kõik muudkui räägivad maailmavaatest. Mis asi see on ja kas seda peaks endal ka vaja minema?“. Mida Vesipruul sellele järgneval kolmel leheküljel vastab, tuleb raamatust ise lugeda, sest kuidas ikka ümber jutustada nõnda head ja isikupärast esseed. Ei ole võimalik.
Mõistagi on Salomon Vesipruul pseudonüüm ning mõningase otsimise peale selgub, et nime taga varjab end vanameister Paavo Kivine.
Kommentaarid
Postita kommentaar