Mariliis Rosin „Maltale: elu Suurel Kivil”

Raamatu autoril oli võimalus töötada kaks ja pool aastat Maltal ning ta jagab oma mälestusi ladusalt ja lahedalt. Saare eluolu, loodust, vaatamisväärsusi ning juhtumusi kirjeldab ta niivõrd värvikalt, et tundub nagu viibiksid ise selles keskkonnas.

Maltalased on kohati vastuoluline rahvus – nad on sügavalt usklikud, kuid samas väga keevaverelised ja elu nautivad. Ühtlasi on nad ka perekesksed ja kokkuhoidvad, abivalmid ja hoolivad, ilu ja puhtust armastavad. Eriti üllatav oli autori jaoks töökeskkonnas valitsev siiras, sõbralik ja pingevaba suhtlemine eri rahvusest töötajate vahel ning ülemuse positiivne ja toetav suhtumine algusest lõpuni.

„Ja üks vahva tähelepanek veel. Kui me Eestis ja ka mujal Euroopas lakkamatult jaurame lõimumisest ja sõbralikust läbisaamisest, siis siin lõimuvad kõik expat'id omavahel ilma erilise vaevata. Siin unustad ära kõik rahvustest tingitud ebasümpaatiad ja muu sellise tobeduse. Siin on kõik „võõrad”, ükskõik, kas olid tulnud Poolast, Karpaatidelt või Kreekast. Ning kogu see mass võõraid moodustabki kokku omaette „oma”.”

Raamat kinkis meeldiva elamuse ja oli justkui päikesekiir sombuses taevas.