12.11.12

Olev Remsu "München. Hitler ja Dostojevski : fragmentaarium. Hüplevad mõtted"

Eesti reisikirjade elav klassik Olev Remsu sõidab jalgrattaga mööda Müncheni tänavaid, pedaalib läbi ajaloo ja kohtub paljude värvikate tegelastega,, teise hulfas Hitleri ja Dostojevskiga. Isari jõe orus asuv München on suuruselt Saksamaa kolmas linn. Ta on natsionaalsotsialismi sünnilinn ja Hitleri lemmiklinn. Paradoks, et läbikukkunud kunstnik Hitler ristis Müncheni ka Saksa kunstipealinnaks.

Remsul on Münchenis kaasas Rainer Sarneti film Dostojevski "Idioot", mida ta vaatab ja arvustust kirjutab. Dostojevski alustas "Idioodi" kirjutamist Saksamaal ja lõpetas Itaalias. 

Dostojevski oskas saksa keelt, ta õppis seda ohvitseride koolis ja hiljem tõlkis vene keelde maailmakirjanduse tähtteoseid.Hitler ei osanud ühtegi keelt peale saksa keele. Nooruses tegeles ta kunstiga, laiskles ja kulutas parasiidina ema ja tädide raha.

Kuigi Hitler ja Dostojevski (1821-1881) elasid erineval ajal, leiab Remsu paralleele ja ühiseid jooni Hitleril ja tema kaasaegsetel ning Dostojevski tegelastel. Näiteks Raskolnikov mõtleb enne liigkasuvõtjast vanamoori tapmist selliseid mõtteid nagu Hitler pani kirja oma "Mein Kampfis". Ka Eva Braunil ja Sonjal on Remsu arvates palju ühist.

Dostojevski mõisteti surma riigivastase tegevuse eest ja mahalaskmiseni oli jäänud paar minutit. Ühtäkki saabus tsaarikuller ja surmanuhtlus asendati sunnitööga. Ta koges surma. Seejärel sai Dostojevskist truu tsaarialam - ühe hetkega ta lihtsalt muutis oma veendumusi. Mida mõtler Hitler enne mürgikapsli hammustamist?

Dostojevski on käinud Tallinnas neli korda. Ta külastas siin oma Uuel tänaval elavat venda ja kirjutas Tallinnas oma näidendi "Sortsid".

Hitler Eestis ei käinud, kuigi fanaatikud on kindlad, et 1942. aastal Soome lennates tegi ta lennuk vahemaandumise Lasnamäe lennuväljal.

Kui München oli Hitleri lemmiklinn, siis Berliini ta vihkas. Tema suurusehullustuseks oli teha sellest maailma pealinn, mille katkestas teine suurusehullustus - sõda.

Remsu võrdleb Dostojevski romaanide tegelasi Hitleri kaaslastega ja leiab, et nendel on palju sarnaseid jooni. "Tuleb välja, et Dostojevski on kirjeldanud nii Himmlerit kui ka Heydrichi. Himmleri on ta kirja pannud kristlust kuulutava romaani "Vennad Karamazovid" ühe peategelase Smerdjakovina.

"Dostojevskit ja Hitlerit sidus peale poolakate ja juutide vihkamise ka kirg, vastupandamatu tahe millegi järele," ütleb Remsu.Nad olid elu esimesel poolel hoopis teistsugused inimesed kui hiljem. Noor Hitler oli täielik loru, kes Kunstiakadeemiasse sisse ei saanud ja müütas oma joonistatud postkaarte. Elu teisel poolel oli ta Saksamaa ja suure osa Euroopa ainuvalitseja. 

Dostojevski oli elu esimesel poolel sõjaväelane. Pärast vangistust sai temast monarhismi, isevalitsuse ja õigeusu truu pooldaja. Elu teisel poolel oli ta kaunis boheemliku eluviisiga kirjanik, lausa Venemaa esikirjanik.

Remsu sõidab ringi mööda kauneid Münceni parke, külastab paljusid muuseume ja kohtub inimestega. Linnamuuseumi näitusesaalis on väljapanek "Müncheni Juudi Nukuteatri viimane, 1937. a hooaeg". Samas on ka stendid Müncheni kui natsiliikumise keskuse ja ka koonduslaagrite kohta. Seal on plakat "Plats puhtaks!" 1933. aastast. Remsule tuleb meelde 1992. aasta. Eestis kui võimule tulid Isamaa-poisid.

Olümpiapargist jõuab Remsu tühermaale, kus kõik meenutab nii Kopenhaageni hipiküla kui ka Nõuka-aegset aiamaad liinnade servas. Seal on isegi venelase Timofej lippidest-lappidest ehitatud puukirik. Kuhu veel minna pärast sellist avastust?

"Kui oled selle raamatu läbi lugenud, siis on enda jaoks tõepoolest raske välistada, et mõnes selle linna õllekeldris võisid kunagi kohtuda ka Hitler ja Lenin" - Tiit Pruuli

Soovitab Anne

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar